Ostukorv

Ostukorvis ei ole tooteid.

14. oktoober 2021

Mis on psühhoteraapia?

Psühhoteraapia tutvustus

Psühhoteraapia on üldine termin tegelemaks ja tervendamaks erinevate vaimse tervisega seotud probleemidega rääkides psühholoogi, psühhiaatri või mõne muu vaimse tervise spetsialistiga. Psühhoteraapiasse pöördutakse muredega, millele lahenduste leidmisega ollakse ummikus. Koos psühhoterapeudiga süvenetakse kliendi probleemidesse ning leitakse tehnikad ja viisid, mis aitavad lõpptulemusena kliendil iseseisvalt end aidata. Samaaegselt tervendades traumasid, hirme ja ärevusi. Psühhoteraapia käigus õpitakse iseend paremini tundma, mõistma oma tujusid, kontrollima mõtteid ja käitumismustreid. 

Psühhoteraapia põhisisu ja eesmärk on leevendada psühholoogilist valu, muuta häirunud käitumis- ja mõtteviise, toetada emotsionaalset arengut ja heaolu. Psühhoteraapiasse jõutakse eri põhjustel ja eri teid pidi. Psühhoteraapiasse tuleb inimene ise sooviga muuta elu segavaid, tegutsemist takistavaid tundeid, mõttemalle, käitumisviise või saadavad teraapiasse häire tuvastanud arstid. Vahel tullakse ka huvist ennast paremini tundma õppida, oma käitumisele mõtetele seletusi leida, ennast paremini mõista.

Psühhoteraapiat tehakse individuaalselt, paaristeraapiana või grupis- näiteks pereteraapia. Tavaliselt, kui kuuldakse sõna ‘’psühhoteraapia’’, siis arvatakse, et tegu on olukorraga, kus patsient lamab diivanil ning terapeut paneb kirja kogu arutelu, siis tegelikkuses see ainult sedasi ei ole. Psühhoteraapia jaguneb mitmesse eri suunda, mis omakorda käsitlevad psüühikat eri vaatenurkadest ja kasutavad mitmeid erinevaid meetodeid töös kliendiga.

Erinevad psühhoteraapia suunad

  • Analüütiline psühhoteraapia
  • Eksistentsiaalteraapia
  • Gestaltteraapia
  • Psühhodraama
  • Grupianalüüs
  • NLP psühhoteraapia
  • Noorte psühhoteraapia
  • Ärevushäire teraapia

Kliendi huvides on valida see psühhoteraapia suund, mis just tema probleemi ja tema isiksusega kõige paremini sobib.

Psühhoteraapia koolkonnad

Peamised psühhoteraapia suunad rühmituvad koolkondadesse:

  • Psühhodünaamilised koolkonnad (näiteks psühhoanalüütiline psühhoteraapia, sh grupianalüüs, noorukite psühhoanalüütiline psühhoteraapia, laste psühhoanalüütiline psühhoteraapia, jungiaanlik analüütiline psühhoteraapia) lähtuvad psühhoanalüütilisest teooriast, millele panid aluse Sigmund Freud ja Gustav Jung ja arendasid edasi Melanie Klein, Alfred Adler, Donald Winnicot jt.
  • Humanistlikud koolkonnad, näiteks eksistentsiaalne, isiksusekeskne, gestaltteraapia, psühhodraama. Humanistliku psühholoogia suuna ning selle paradigmale toetuva kliendikeskse teraapia looja oli Carl Rogers.
  • Kognitiiv-käitumuslikud teraapiad, näiteks käitumisteraapia, ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia, muud kognitiiv-käitumuslikud suunad, reaalsusteraapia, neuro-lingvistilise programmeerimise psühhoteraapia. Alusepanijateks peetakse Albert Ellist ja Aaron Becki.
  • Pereteraapia, süsteemne grupiteraapia, kus klienti vaadeldakse peresüsteemis. 

Psühhoterapeut järgib oma töös ametialase eetika reegleid ja töö standardeid. Psühhoterapeudi professioonile esitatud nõudmised on määratletud Euroopa psühhoterapeudi pädevuste dokumendis (EAP 2011)

Kokkuvõte

Inimene võib aru saada ja mõista, et psühhoteraapia aitab elu raskemate probleemidega toime tulla, kuid sellegi poolest võib olla väga küsida abi ning ära tunda hetke, mil oleks tarvis rääkida professionaaliga. Siin on mõned võtme tunnused, mis annavad märku, et on aeg otsida abi:

  • See probleem tekitab su elus suurt stressi ning ärevust.
  • Sa toetud ebatervislikele toimetulemis meetoditele ja harjumustele.
  • Sõbrad ja perekond on mures su heaolu pärast.
  • Kõik, mis sa seni oled katsetanud, ei ole aidanud.

Selle, millise suuna peaks valima kliendi teraapia sessioonidele otsustab terapeut. Suunitlused ning parimad meetodid/tehnikad selginevad läbi teraapia seansside, kus psühhoterapeudil on võimalus vestelda kliendiga ning analüüsida jagatud informatsiooni. Kõik, mis jagatakse terapeudile on konfidentsiaalne. 

Loe lisaks